8. mõttetalgute kokkuvõte

  • PISUT PIKEM LUGEMINE
  • PALJU KASUTAMISEKS MÕELDUD IDEID, MIS AITAVAD LUUA SEOSEID EESTI 2035 JA ÜRO SÄÄSTVA ARENGU (SDG) EESMÄRKIDEGA

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu 8. mõttetalgud toimusid Uue mõtte töörühma eestvedamisel 10. juunil Pärnus.

Seekord olid teemaks ÜRO säästva arengu eesmärgid (SDG), mis on kokku lepitud 2030. aastani. Eestis aitab neid eesmärke ellu viia äsja Riigikogus kinnitatud strateegia Eesti 2035. ERÜ ühendab raamatukoguhoidjaid üle Eesti. Meie peamine eesmärk on läbi raamatukoguhoidjate arendamise edendada Eesti raamatukogusid.

Sisukord

Ettekanded

eelinfo

ERÜ juhatuse esimees Tuuliki Tõiste tervitas kõiki ning selgitas päeva eesmärke ja tausta.

Raamatukogud üle maailma tegelevad üha enam SDG-de sidumisega oma tegevus-tesse, edasijõudnumad riigid juba taotlevad ELi fondidest toetusi just SDG projektide elluviimiseks.

Teema on Eestis vähe kajastatud, kuid soovime, et Eesti raamatukogud püsiksid ka laineharjal. ERÜ 2021. aasta plaanis on visioonidokumendi 21. sajandi raamatukogu uuendamine, täiendamine, teiste dokumentidega (Eesti 2035 ja Kultuur 2030) kooskõlla ja samale lainele viimine. Nagu eelnevalt viidatud, nimetatud dokumendid juba arvestavad säästva arengu eesmärkidega (SDG) ja soov on ka meie visioonidokumenti SDG põhimõtteid aluseks võttes täiendada.

Mõttetalgute päeva esimeses osas kuulsimegi Riigikantseleis teemaga tegeleva Eili Lepiku ülevaadet „Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja Eesti 2035“.

Lisaks saime videoettekande vahendusel osa Läti kolleegide kogemusest. Kristīne Deksne Läti Rahvusraamatukogust rääkis, et nemad alustasid tööd SDG aruteludega juba 2017. aastal, ning peamine takistus oli raamatukogu võimetus näha oma rolli. 2019. aastal keskendusidki nad seminaridel ja teavitustöös raamatukogude rolli esiletoomisele ning teadvustamisele, lugude rääkimisele.

Suurimat kokkupuudet SDG eesmärkidega suudeti Lätis leida eesmärgiga 4: Kvaliteetne haridus, eesmärgiga 11: Jätkusuutlikud linnad ja asumid ning eesmärgiga 16: Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid. Eeskujuks toodi mitmeid raamatukogude projekte, näiteks räägiti Valmiera raamatukogu NORDPLUS-ilt tuge saanud rahvusvahelisest projektist My Green Identity“ (2018-2020), mille raames tehti raamatukogu rohenurk, viidi läbi rohenädala teema raames asjadele teise elu andmise töötube ning kogukonnapeenra loomist, külastati Oodit, viidi läbi elukestva õppe programm „Balaced Life“, milles õpetati osalejatele tervisliku toitumise, linnaaianduse nippe ning enesekoolituse ja linnas pakutavate võimaluste kasutamist elukvaliteedi tõstmiseks.

Tagasi Sisukorda

Maailmakohvikud

ideed

Maailmakohviku sujuvamaks läbiviimiseks kujundasime igale rühmale töölehed, milles oli ära toodud strateegias Eesti 2035 nimetatud eesmärgid ning eesmärkidele vastavad ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja märksõnad. Iga ülemaailmse eesmärgi juures oli lühidalt välja toodud tänase olukorra kirjeldus. Ülesanne oli leida tegevused, mida saaksime üheskoos raamatukogudes teha.

Mõttetalgute maailmakohvikus soovisime leida ideid vähemalt kolme üle-Eestilise tegevuse või kampaania osas, millega saaksime nii rahvusvaheliselt seatud eesmärkidele kaasa aidata ja raamatukogudena silma paista. Ühiselt tegutsedes on raamatukogudel muude uudiste seas lihtsam silma paista ning arvestades ka 2022. aastaks välja kuulutatud teema-aastat on äärmiselt oluline, et tegevused oleksid sellised, millega iga raamatukogu – suur või väike – rõõmuga kaasa tuleb. Esimeseks ühiselt tegutsemise katsetuseks sobiks hästi Euroopa säästva arengu nädal 20. – 26. septembril 2021.

Rohkem infot teemanädala kohta https://esdw.eu/

Ühest töölauast kõlas idee koostada ühiste ettevõtmiste „pakett“, millest saaks valida vastavalt oma kohalikele oludele pakilisemaid ja olulisemaid tegevusi.

Mõttetalgutel leitud ideed pannakse peagi veebis hääletamisele, et leiaksime parimaid viise juba sel sügisel ühise tegutsemise jaoks. Üldiselt heaks kiidetud parimad ideed aitavad raamatukogudele pühendatud aasta programmi täiendada.

Kõiki siinkirjeldatuid mõtteid võib raamatukogudes rakendada ja kasutada projekte kirjutades ning eelarvet tehes julgelt seoseid „Eesti 2035“ ja SDG eesmärkidega.

Pidage meeles – raamatukogu aitab teha elu heaks!

Tagasi Sisukorda

Maailmakohvikute kokkuvõtted

Arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed

Strateegia „Eesti 2035“ eesmärk 1. SDG 2, 3, 4

Tööleht strateegia eesmärgi kokkuvõtte, SDG alaeesmärgi kokkuvõtte ja praeguse olukorra kirjeldusega.

Arutelu kokkuvõte: Kristel ja Krista

On teatud üldteemad, mis raamatukogude puhul olulised:

  1. informatsiooni kriitiline hindamine (valeuudised, müügimehed), mille osas raamatukogud juba praegu toetavad, ning saaks seda tugevamaltki teha.
  2. koostöö õppeasutustega – seegi toimib juba täna nt ülikooliraamatukogudes, aga tasemeõppe osas tasub ehk veel raamatukoguhoidjatel piiluda, kuidas saaks tegevuste/õppeprogrammide planeerimisel riiklikest õppekavadega oma tegevusi ühildada. Võib-olla need seosed on siin-seal juba praegu olemas? Võib-olla tuleks neid seoseid julgemini rõhutada? Mis toob raamatukoguhoidja kui koolitaja staatuse juurde. 
    • Tasuta koolitused vähekindlustatule professionaalidelt

Konkreetsed sisulised teemad olid meil toiduteema:

  • seemneraamatukogu, katsepeenrad, kogukonnaaed 
  • kokkamisega seosed (kas raamatukogus võiks olla köök? Aga v-b mitte, v-b hoopis saakski kohaliku kööki kasutada? Koostöö MTÜ-dega),
  • väikese eelarvega toimetulek (kokkamisel ja üldse).

Teine oluline teema oli seotud liikumisega:

  • spordivahendite laenutamine
  • raamatujooga
  • välijõusaal raamatukogu lähedal
  • kaisukarumatk pisikestele
  • kirjanduslikud liikumist soodustavad üritused v-b väikese võistlusliku momendiga (kõndimisfilosoofia, raamatuga liikuma, kodulooline MOBO rakenduse lausel, jukupeedu.ee)
  • kirjanikud looduses
  • loovkirjutamine looduses
  • kaalulangetamise plaan ehk raamatukoguhoidjad eeskujuna võtavad alla + terviseloengud (igaüks kaotab mõne kilo, lugejad kampa ja kamba peale tuleb üle Eesti tonn või hoopistükkis kümme tonni, ja kui see vägev number käes, siis kas nt mõni sponsor saab selle puhul äkki midagi teha – misiganes heategevusteema)
  • spordinurgad raamatukogudesse, nt lugemistrenažöör. 

Meil tuli ka jutuks +1 – ehk siis kohaliku kultuuripärandi toetamist hõlmav eesmärk. Siia mahub pärandkultuurina nii toidukultuuri kui ka erinevate käsitööliste tegevuste edasi andmine, mille osas saaks ehk kaasata mõnd vanemat naist või meest. Põlvkondade vaheline side, vanemaealiste või eakate üksilduse vastu ja vaimse tervise poolt toimiv ettevõtmine. 

  • Käsitöö, rahvariided jne – õpetamine, töötoad
  • Vanast uue tegemine – taaskasutuse propageerimine. Kaasata kohalikke tegijaid, vabatahtlikke
  • Põlvkondade kokkutoomine
  • Oskuste laat – inimesed tulevad, näitavad, mis nad oskavad
  • Meisterdamised meestele

Meedia tuli meil muidu ka jutuks. „Ringvaade“ on olnud jutuks TÜ Loodusmuuseumi poolt – kui neil eelmisel kevadel korraldati veebis linnuviktoriini, siis selles saates antud vihje kaudu tuli neile tuhandeid osalejaid. Või siis nüüd hiljuti kuuldud Mirjam Kaunaga intervjuu.

Tagasi Sisukorda

Hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond

Strateegia „Eesti 2035“ eesmärk 2. SDG 1, 5, 10, 18

Tööleht strateegia eesmärgi kokkuvõtte, SDG alaeesmärgi kokkuvõtte ja praeguse olukorra kirjeldusega.

Arutelu kokkuvõte: Kristina ja Veronika

1) Peamine teema või eesmärk – teha raamatukogud kasutajatele (igakülgselt) nähtavamaks:

  • linna/külatänavatele sildid, mis näitavad, kus on raamatukogu 
  • reklaamida igakülgselt pakutavaid teenuseid, sest küsitlustest selgub, et paljud lugejad ei tea muud kui põhiteenused 

2) Kujundada meie teenused võimalikult ühesuguselt – nii sõnastuses, sisus kui piktogrammidena (see on ka osa punktist 1 – mis on üheselt mõistetav, kinnistub)

  • wifi
  • vaikne ala
  • arvutisaal
  • lasteosakond/-ala
  • noorteala
  • perioodika
  • jne

3) Raamatukogude aasta puhul leida tegevused, kampaaniad, mida oleks võimalik läbi viia üle Eesti samaaegselt. Nii on lootust pildile saada ja meelde jääda

  • klipid ETV-sse (sarnaselt EKI sõnade-tähenduste selgitustele, mis olid väga toredad). Klippides tutvustada erinevaid teenuseid (kuidas ja mida, peame välja mõtlema koostöös mõne hea turundajaga, reklaamnäod – kas raamatukoguhoidjad või tuntud isikud?):
    • Kas tead, et raamatukokku on kõik oodatud?,
    • raamatukogud on kõigile tasuta – see on kõige demokraatlikum kultuuriasutus, kuhu on oodatud kõik olenemata rahvusest, keelest, tõekspidamistest;
    • igas Eesti raamatukogus saad sa teha neid asju;
    • suuremates saab ka…;
    • kas teadsid, et seda saab teha raamatukogus?
    • kui sul on selline küsimus, siis vastab sulle raamatukogu
    • kui sinu raamatukogus ei ole seda raamatut, saab selle tellida mujalt (RVL)
    • kas teadsid, et saad raamatuid ka pakiautomaati tellida?
    • Kas teadsid, et 2 raamatukogu laenutavad seemneid?
    • Kas teadsid, et raamatukogust saad ka pille laenutada?
  • Kampaania korras reklaamida nt. neidsamu teenuseid ka üle Eesti plakatitega, mille saaks kleepida nähtavatesse kohtadesse nt. akendele (nagu omal ajal Rakvere tegi). Failid oleksid allalaetavad ja igaüks kasutaks nende teenuste plakateid, mida tema raamatukogu pakub. Peamine, et see toimuks üle Eesti võimalikult samaaegselt – siis on mõju suurem ja kampaania märgatavam.
  • Ükssarvikud – õpetada lisaks poistele tehnilisi asju ka tüdrukutele ja naistele. Saaks ühe projektiga osta vajalikud seadmed ning korraldada nende logistika ja juhendid samal moel nagu on Unicorn Squad`il tehtud. Aitaks ressursse kokku hoida, kasusaajate hulk suur.
  • Infokioskid. Kohtades, kus raamatukogu on avatud lühemat aega, paigutada avatud alale (koridor, välisukse kõrval) infokioskid, mis oleksid kasutatavad 24/7. Määrata esilehel lihtsalt ära peamised teenused (pank jm), aga lubada ka internetiotsingut.
  • Laiem teavitamine koduteeninduse võimalusest. Täna on teenindatavaid suhteliselt vähe, tegelikku vajajaid ilmselt kordades rohkem. Koostöö KOVide ja sotsiaalosakondadega.
  • Üleskutse – 1 tund enne magamist ära näpi ekraane, loe raamatut – su aju puhkab ja fantaasia areneb ning uni tuleb rahulik.
  • Prügi sorteerimine – vana teema, mille puhul tuleb aina uut infot a la ka biolagunev kott laguneb tegelikult üliaeglaselt ja neid riisutakse täna biol. prügi seest välja. Kuidas seda teadvustamist teha, oleks ilmselt mõistlik rääkida läbi KOVide ja prügifirmadega. Erinevad prügikastid – mis saab prügist edasi. Pole mõtet teha poolikuid lahendusi. Mõelda, kas ja kuidas selle teemaga tuleks tegeleda, et tegelikult tulemuse saavutaksime.
  • Igasse raamatukokku veekraan, kust saab võtta joogivett ka oma pudelisse.
  • asjade (riided, tehnika, raamatud jne) parandamise töötoad. Neid saaks ilmselt teha igal pool, aga tuleb leida õiged inimesed.

Ja meie enda jaoks aega säästev oleks teha keskkond, kuhu lisame oma erinevad juhendid, et saaksime koos väiksema vaevaga reguleerida vajalikke tegevusi.

Tagasi Sisukorda

Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

Strateegia „Eesti 2035“ eesmärk 3. SDG 2, 7, 8, 9, 12, 13

Tööleht strateegia eesmärgi kokkuvõtte, SDG alaeesmärgi kokkuvõtte ja praeguse olukorra kirjeldusega.

Arutelu kokkuvõte: Riin ja Jane

Iga teema all kordub:

  • Oluline on ka koolituste pakkumine, koolituste vahendamine
  • Asjakohase info vahendamine ja vastavate kogude tark komplekteerimine (riigi ulatuses)

Eesmärk 2. Kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust

Arutelu lõpuks jõudsime pigem tõdemuseni, et siin seisneb kõige olulisem meede toetavates, eelnevates tegevustes, et inimene ise hakkama saaks. Aidata tuleb ka hädasolijaid, kuid tuleb tegeleda ennetusega, et hädasolijaid vähem oleks. Siia kuuluvad ka haridus, teadlikkus, töökohad, ettevõtluse alustamise toetamine jms, et inimesel oleks valikuvõimalused, sissetulek, et ei tekiks probleeme toidu hankimisel. 

Raamatukogudeni lähemalt jõudes toodi välja – raamatukogude/ raamatukoguhoidjate aktiivne osalus kampaaniates, sh vabatahtlikena (nt toidupanga vabatahtlikud vms) või kogukonnaaedade loomine – et ise tegutsedes ja vähehaaval tõsta lastest alates teadlikkust toidust, tervislikust toitumisest, mahetoidust jms. 

Eesmärk 7. Tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõikidele

Eesmärk 13. Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks

Pikem arutelu oli küsimuses: mitu rahvusteaviku nõuetelevastavat hoidlat peab Eestis olema (sest arhiveerimiseks teavikute saamine eeldab ka nõuetekohaste hoiutingimuste, kliimatingimuste jms loomist/haldamist ja see kõik ei ole ressursside poolest odav tegevus). Aga nimetati ka energiasäästlikkust uute raamatukoguhoonete ehitamisel ja olemasolevate renoveerimisel, kaasaegsed küttelahendused, ventilatsioon, tark maja, päikesepaneelide jm puhul ülejäägi elektrilevisse müük, sellega osalemine taastuvenergia tootmises. Etalonnäidete kasutamine (uus RR, tulevane Luts, …) ja alati propageerimises/ info levitamises reaalse elu näidetega sidumine (nt Väätsa koolis kõige selle sidumine erinevate õppeainete tundidega). 

Eesmärk 8. Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut ning tagada kõikidele inimestele inimväärne töö

Põhifookuses oli rk kui ringmajanduse 24/7 näide. Samas mida rohkem suuname taaskasutusse ehk laenutuse, seda vähem ostetakse – mõju kirjastustegevusele – oluline uute ärimudelite, võimaluste leidmine/pakkumine, sh nõudetrükid, e-raamatud jms. Mainiti ka kaugtöökohti, koostööd nt Töötukassaga jt. Oluline on luua võrgustikku, vahendada kontakte (raamatukogu ei pea õpetama ega vastama sisulistele küsimustele raamatupidamise, finantsi, juura jms osas, kuid ta peab orienteeruma võrgustikus ja oskama suunata õigete kontaktideni).

Eesmärk 9. Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ning innovatsiooni

  • Taristu – raamatukogud pakuvad internetti, kuid tegeleda tuleks selle pakkumise parendamisega – kiirus, andmemaht jne.
  • Kaugtöö võimaluste pakkumine, ruumide/vahendite rent, paindlikkus füüsilise ja virtuaalse ruumi kasutamisel.
  • Inkubaatorid – ülikooliraamatukogudel on võimalusi rohkem, rahvaraamatukogudes peaks olema nn rohujuure tasandil, et harjutada lastes julgust katsetada, julgust ise teha ja ka eksida, leidlikkust/ innovaatilist mõtlemist jm – 3D printerid/skännerid, robootika jne.

Eesmärk 12. Tagada säästev tarbimine ja tootmine

Taaskord põhifookuses raamatukogu kui ringmajutuse etalon – laenutamine = taaskasutus.

  • Oluline kasutada võimalusi raamatute ringlust suurendada (nt Raamatud liikuma projekt ja üle-eestilise raamatute laenutuse teenuse käivitamine).
  • Väga oluline – prügi tootmise vähendamine, sh läbi mõelda kõik tegevused nt mahakantud teavikutega, et jäätmejaam oleks vaid tegevuste/valikute ahelas viimane lüli. Enne seda – müük, käsitööks/ meisterdamiseks pakkumine, tasuta lugejatele/ soovijatele jagamine (Ränduri rk vms), teistele raamatukogudele pakkumine (küsimus: kuidas teavitada? Üks võimalus siin on ka Hoiuraamatukogu kaudu vahendamine). Ka ise võimalusel taaskasutuse teel oma kogusse komplekteerida.
  • Peale teavikute ka muud esemed/seadmed/teenused – ära osta valmistoodet/ töövahendit, tule raamatukokku (õmblustoad, 3D priterid, pillide/ spordivahendite laenutus jne).

Tagasi Sisukorda

Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

Strateegia „Eesti 2035“ eesmärk 4. SDG 6, 9, 11, 12, 13, 14, 15.

Tööleht strateegia eesmärgi kokkuvõtte, SDG alaeesmärgi kokkuvõtte ja praeguse olukorra kirjeldusega.

Arutelu kokkuvõte: Tuuliki

NR 6: puhas joogivesi:

  • mõte juhatada inimesed raamatukogudes kraaniveeni, pakkuda võimalust juua päris tassist, mitte ühekordsest topsist. Laiem pilt üldse raamatukogule kui näitele sellest, et paljusid asju saab uuesti kasutada ja ei pea alati olema ühekordne ja uus asi.
  • Ettepanek tuua kodust oma vanu tasse ja anda neid kogukonna kasutusse.
  • Oli ka ettepanek pakkuda kraani kõrval müügiks nt raamatukogu logoga mitmekordselt kasutatavat veepudelit.

NR 9: vastupidav taristu…

Räägiti säästvast valgustusest (valgustus süttib siis, kui keegi seal piirkonnas liigub), hoonete kütmisest, ehitustõhususest, koostöö arhitektidega. Võiks olla ehitusstandardid raamatukogude ehitamiseks ja renoveerimiseks (materjalid, ventilatsiooni nõuded jms).

NR 11: kaasavad linnad ja asulad…

  • Peamine mõte oli pöörata suuremat tähelepanu raamatukogude hoovialade kasutamisele. Teha igale poole, kus vähegi võimalik mingi õuesõppe ala (eeldatavalt katusega) või kui ei mahu, siis kasvõi aknalaual lilli kasvatada või panna akna alla paar pinki. Vaata enda ümber ringi ja mõtle, kumb oleks parem, kas autode parkla raamatukogu ümber või seesama ala lugejatele õues olemiseks eraldada?
  • Raamatukoguhoidjad kõike ei jõua ja ei oska, kaasa vabatahtlikke, otsi oma kandi inimesi, kellele on soovi kaasa lüüa. Kuidas leida kohalik inimressurss? Ühest küljest väljakutseid esitav ülesanne, teisalt, kui juba kord oled kellegi suutnud köita, siis nemad omakorda võivad kaasata oma tutvusringkonda ja nii saab raamatukogu kogukonnakeskuseks. 

NR 12: säästev tarbimine…

  • Ettepanek korraldada üle-eestilised raamatute kogumise päevad (vanapaberi kogumise võistlus). Teha samal ajal koostööd kohalike jäätmekäitlejatega. Raamatukogus korraldada prügisorteerimise workshoppe spetsialistide juhendamisel. Raamatuid võiks koguda nii uuesti ringlusse laskmiseks (jagada lugejatele, jagada raamatukogude vahel) või ka prügikäitlusse, et lugejad näeksid ka, mida raamatust tegelikult saab, kui see nt ümber töödeldakse.
  • Ka digiprügi on oluline sorteerida ja hävitada, ka neid spetsialiste võiks raamatukokku kutsuda, kes seda õpetaksid (näide: tohutud fotomahud, mida meil igaühel on kusagil seadmes ja pilves).
  • Mitmel korral räägiti võimalikult erinevate asjade laenamisest, et inimesed ei peaks endale koju hankima tööriistaparki, vaid saaks mõne väiksema töö teha ära ka raamatukogust laenatud vahendiga (NB! siin räägiti juhusest, kus KOV arvas, et tööriistade laenamine tasuta oleks turu solkimine nö profitööriistalaenutuste mõttes).
  • Remondikohvikute tegemine raamatukogu pinnal (kogud ümbruskonna nokitsejad ühel päeval raamatukokku ja inimesed saavad tulla oma katkisi asju parandama koos spetsialistiga). Sihtrühm aga nt noored, kes oma esimese kodu on soetanud ja nüüd on seal vaja teha remonti. Noored inimesed üha rohkem on oma mõtteviisilt juba algusest peale säästva mõtteviisiga: enam ei pea kõike ise omama, ja selleks pole ka ruumi (rendiautod, jalgrattad, tööriistu laenatakse jms).
  • Mänguasjade vahetus – lapsed tüdinevad kiiresti oma asjadest, et vältida uute koju ostmist, siis on hea asju nt raamatukoguhoovis vahetada. Asi saab pikema kasutusaja ja laps saaks nagu uue lelu. 

NR 13: kliimamuutuste peatamine…

  • koostöö võimalikult kodulähedaste tarnijate ja tootjatega (Hiinast toodud kaup vs naabertänava tootja)
  • Turvaliste ja katusega rattaparklate loomine raamatukogu hoovi.
  • Ühistranspordi kellaaegade klapitamine raamatukogu lahtiolekuajaga.

NR 14: merede kaitsmine…

Selle kohta olid ettepanekud pigem teavitustöö, näitused

NR 16: maismaa ökosüsteemide kaitsmine…

Siia olid peamised ettepanekud kogukonnaaiad, taimede kasvatamine, tundma õppimine, neist hiljem söögi tegemine. Mahekasvatus, puhas toit, toidu raiskamise vältimine. Kooliraamatukogudel võimalus kasutada kooli õppekööki tegevuste läbiviimiseks nt koostöös käsitöö/tööõpetuse õpetajatega. Mitmel korral rõhutati, et kogu tegevus tuleb suunata peamiselt juba lasteaia lastele, sest nii ei kasva raiskavaid täiskasvanuid.

Maikuu on alati KESKKONNAKUU, saaksime seda raamatukogudes ka veel esile tõsta. Maikuusse planeerida temaatilisi tegevusi nii õues kui ka sees.

Tagasi Sisukorda

Uuendusmelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine

Strateegia „Eesti 2035“ eesmärk 5. SDG 11, 16, 17.

Tööleht strateegia eesmärgi kokkuvõtte, SDG alaeesmärgi kokkuvõtte ja praeguse olukorra kirjeldusega.

Arutelu kokkuvõte: Krista ja Katre

Kuidas saavutada sünergia KOV – riik – raamatukogu?

Kogu Eesti arengupidur on koostöö (M. Lauristin)

Koostöö

  • Dialoogi alus on usaldus ja raamatukogu oma kuvandiga on usaldusväärne, hea alguspunkt koostööks ja aruteludeks
  • Valdkondade vaheline koostöö, KOV ei näe ja ei kasuta ära võimalusi, mida raamatukogud pakuvad. Sotsiaaltöötajatega koostöös koduteenindus, lõimumine raamatukogude kaasabil, teenuskeskused raamatukogude juures.
  • Avatud dialoogi metoodika – raamatukogu on turvaline ja neutraalne ruum oluliste teemade käsitlemiseks. Avaliku arutelu ruum riigis. Riiklik huvi on arendada dialoogi oskust, olemuslikult on nii raamatukogud demokraatia keskpunktiks.
  • KOV uue teenuse käivitamisel informeerib ka raamatukogusid, kes saaksid õpetada, kasutada.
  • Maakonnaraamatukogude ja KOV ametnike ühised seminarid, inspiratsioonihommikud vmt vabamas vormis kokkusaamised.
  • Peale kohalikke valimisi tutvustada raamatukogu võimalusi, mõju ja näidata soovi koostööks. Initsiatiiv peaks tulema raamatukoguhoidja poolt, et saame KOVile abi pakkuda

Kompetentsus, Koolitused

  • Raamatukogutöötaja peab olema kompetente ja pädev ning uute oskuste omandamiseks avatud.
  • Koosloome oskuste arendamine.

Kommunikatsioon, infovahetus kahesuunaline

  • Raamatukogude vananenud kuvandi tõttu ei ole tekkinud ühtset inforing vabaühenduste, KOVi ja inimese vahel
  • Arutelukultuuri edendamine
  • Head lihtsad näited ja edulood, kuidas KOV ja raamatukogu koostöös lahendavad ühiskondlikke probleeme, vanemaealiste üksindust, töötust vm. Hea näide muudab kiiresti kuvandit
  • Infopäevad, infokirjad riigi tasandil. Kui riik teadvustab, et raamatukogu on partner, jagab uutest digiteenustest infot, siis paraneb koostöö, info liikumine, kommunikatsioon ja raamatukogude üldine kuvand
  • Üleriigiline kasutajate uuring

Tagasi Sisukorda

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s